esmaspäev, 25. jaanuar 2021

Dubai

Kaua sa ikka kannatad? Enne kui kraanid veelkord täiesti lukku keeratakse võtsid kolm elutervet pohhuisti ette reisi Dubaisse. 
Patt muidugi nii ilusast talvest ära sõita, kus külma vähemalt 10 kraadi ja lumevaip üle eesti nagu parima lapimaa jõuluvana habe aga mis sa teed, kui reisivingu andurid üürgavad.
Startisime siis pühapäeva varahommikul Lufthansaga praktiliselt inimtühjast lennujaamast Frankfurdi suunas. Lennujaama teadete tahvel näitas päeva jooksul 7- t lahkuvat reisi, kusjuures kaks neist Kuressaarde ja Kärdlasse. Teised lennud startisid siis meie lähinaabrite pealinnadesse. 
Lend suutis siiski pisut üllatada sest väljalend hilines ikkagi 55 minutit aga kus sul ikka kipet - aigu om!

Nüüd siis juba Dubais.
Mida enam reis edasi seda rohkem hakkas tekkima mõte, et tuleb teha "märkmik" reisi õppetunnid. Mõistagi võiks sisselülitada pohhuisti nupu ja ruulida sellega, et tuleb mis tuleb. Pole üldse hullu, kui pool päeva metrooga ringi sõita nii, et kõik hingavad sulle kuklasse. Kas reisi eelarve on oluline või mitte? Kas sõita ühistranspordiga või taksoga? jne.

Reisitarkus seegi, er ei maksa alati olla ühes hotellis - igav hakkab! Soov on ikka teada saada kas üks hotell on teisest parem ja kas on mida võrrelda. 
Seekord essa hotell oli juuksekarva võrra parem. Erilisemaks tegi muidugi ka väike poonus sest Signe oli ära teeninud pika pai ja võttis sviidi katusekorrusele sisuliselt. Maja oli siiski seda linna arvestades üks väiksemaid ja meie ööbisime 21 korruse sviidis. See eest oli meil vannituba sama suur kui mõnes hotellis tuba. Jennifer sai oma luksust nautida ja mõni päev eksis voodisse ära ja õigeks ajaks üles ei saanudki voodist... mõtles et on koolis ja tegi erinevate lemmikainete kontrolltöid.

Minu selle reisi raamat oli Nike asutja lugu ehk kuidas sündis maailma üks kümne hulgas olevaid kaubamärke. Aitäh Britsu! 
Raamat täitsa lugemist väärt.
Mäletan ise ka veel "poisikese ajast" sellist kaubamärki nagu Tigerid, millega siis Phil Knight pihta hakkad ja Jaapanist Onitsiakult eksportis. Üllatuseks või siis mitte aga Dubai "moolidest" leiab igasugust kraami. Seega ka Tigereid.
Moolist võin veel ühe huvitava loo rääkida. Nimelt naised ehk siis Jennifer ja Signe rääkisid või arutasid kuhu mooli äärde sõita. Mina muidugi arvasin, et nemad valivad randa. Kui see välja tuli, siis läks isegi pohhuist korraks käima sest ... no tõesti ... ei olnud ma häälestunud Dubai kaubanduskeskuste külastamisele vaid pigem soojale päiksele ja rann liivale.

Ahh.. seekord oli ebavõrdne seis 2:1 ja võtsime Ette suis Dubai malli või molli, mis iganes aga need põrgulised on siin sellised, et kaks päeva käid ringi, siis peaks vähemalt aru saama et kõike pole veel läbi käinud. Kui Eestis olek selline keskus, siis ma korraldaks orienteerumisvõistluse või maratoni jooksu kaubanduskeskuses.

Jätame mõned säravamad hetked vahele ja lippame kohe sellesse päeva, kus sai bronnitud golfi väljak. Päev algas vingelt! Hommikul aknast välja vaadata tundus nagu oleksime pilves. Mitte selles pilves muidugi mõista sest siin riigis väga alkot ega muud kraami  ei himusta. Igatahes oli selline udu või pilv, et napilt enne kella 11 saabus helgemaid hetki ja lasti rajale. Siin muidugi mõista keegi jala ei käi väöjakul ringi ja kõigil sisuliselt kohustuslik golfiautoga ringi kimada. Niisiis oli mul kaasa oma isiklik autojuht ja tema palkamine maksis 75 kohalikku. Ütleme nii, er see autojuht tegi ka pildi ja video seeriat ja nautis ise ka imelise raja vaateid. Egas Signel polekski midagi paremar teha... muidu oleks teinud tööasju. Siiski saladuskatte all võin öelda, et poolel distantsil "golfipoiss" murdus ja läks klubihoonesse kallist kohvilaadset jooki rüüpama. 
Egas ma siis rajal ka üksi polnud. Nagu ikka rajale lastakse nii, et kamba peale CHP oleks 108 punkti täis. Minu kambajõmmid olid siis Sveitsi vanahärrad, kes nautisid siinset "talve", et siis kevadel jälle kodumaa muru lõhna nuusutada.
Õnneks need papid mulle tuult alla ei teinud ja olime psna võrdsed mängumehed kõik. Ütleme nii, et mul ainsana õnnestus ka PAR välja mängida ja palle kaotasin ka kindlasti 3 korda vähem ära. Ainus asi mida isegi kartsin oli, et tuleb pallidest puudu sest vütsin ainult viis palli kaasa. Siiski jäi veel lõpuks 2 palli alles. Pean ära märkima, er raja profiil oli päris keeruline ja ma ptleks mul ikka vedas hulluoööra sest vee silmasid oli igalpool ja rajal ei lähe naljalt põõsasse palli otsima. Kes teab mis elukad sind seal ootavad võis siis põõsad ka sellises kaamlile sobilik lõuapoolis aga mitte meie silesäärtele.
Ühesõnaga golfi mälestus Dubaist äge! Ainult aru ei saa, miks löögid ei lähe sinna kuhu tahaks? Pean siiski tõdema, et kui see mäng oleks liialt lihtne, siis see ilmselt ei oakuks ka nii palju põnevust. Noh... ja võib öelda, et ega poole aastase trenniga maratoni ka  ei jookse 2 tunniga läbi.

Järgmine päev oli naiste ja laste maailma külastus. Mingid värvilised lilledest kujud. Okei, okei no tegelikult oli vaev ennast öra tasunud ja pluutod ja mikid ikka täitsa ägedad. Eks piltidelt ja videost paremini näha.

Pohhuistina kama kaks aga väike ämber siiski "Puts kalifaga" või mis iganes selle nimi oli. Nimelt hommikul tegime bronni kodulehe kaudu aga nagu kuutõbised ei osanud välja vaadata kas pilt on selge või jälle udune. Sattus muidugi erakordne päev,  kus üle kilomeetri naljalt kaugemale ei näe. Aga seesamune Kalifa ehk maailma kõrgeim hoone, kus faktidega vüin mööda panna ja 800 meetrist külastasime meie mingit 450 meetri kõrfusel asuvat vaateplatvormi. Olgu öeldud, et Olümpia hotelli kõrfgus on  84 meetrit ehk käisime sisuliselt 5,5 korda kõrgemal. 
Selline kolossaalne kõrg ehitis tekitab küsimusi palju, näiteks kui palju ehitamisel töölisi alla kukkus jne. Aga pigem seda ei tahakski teada sest kõikjal tänagi ehitus käib ja betoonist sõrestikud ümberringi, mis ootavad kuidagiviisi fassaadi paigaldamist, mis enamjaolt klaasist. Kujuta nüüd korraks ette, mis tuul on seal kõrgustes! Minusuguse puhuks tuul kooraga seitsme ruule poole kui miski kinni ei hoiaks või segukotti raskuseks külge ei riputata.

Praegu pikemalt ei võtagi teemat ette.





laupäev, 15. veebruar 2020

Filipiinid 2020

Pagana kaua peab ootama reisi, kui piletid osta juba suve lõpus. Edaspidi peaks harjutama mõtet "viimasehetke pakkumised". Selle reisi edasilükkamine jõulu või jaanuari algusest oli tingitud ka osalemisega Marcalonga maratonil, mis kahtlemata oli ka õige otsus. Preemia peab olema ikka peale pingutust, mitte ennem.
Mis meid veel selle aasta reisi mõjutas oli vahetult aasta alguse Manila (lennujaama) lähedal vulkaani purse ja kahtlemata paganama hiinlased oma Karona viirusega. Mõjutas see meidki sest tühistati näiteks Britsu lennupilet kuna vahemaandumine oleks olnud HongKongis.

esmaspäev, 26. august 2019

Norra 2019



0-päev
Stockholmi kruiis, kus lasime ennast lõbustada ja Tõnise poeg Joosep tegi meile lahedat Showd. Lapsed muidugi norskasid kajutis ja ei ühineud meie - "vanakestega".

I- päev
Stockholmist suund siis Karlstadi. Esimese olulise sihtpunktina siiski Lillehammer. Norra 1994 aasta taliolümpiakeskus, mis pigem meenutab pisut suuremaks venitatud Otepääd. Ei midagi erilist aga üks väike peatänav pakkus meile siiski Itaalia meisterkokkade poolt pakutavat pastat või pizzat - kes mida eelistas. Midagi muud meil ei õnnestunud leida aga kõhud olid ka tühjad selleks ajaks.
Ei saanud jätta külastamata hüppemäge ja sai proovi hüppedki tehtud. Kaugele just ei lennanud aga 1.80 cm oli päris hea tulemus.

Edasi öömaja (Ringebu) suunas, mis Lillehammerist ca tunni kaugusel. Oli teine huvitav Hosteli tüüpi majutus, kus kedagi ei näinud aga salakoodidega saime tuppa.
Kes veel ei tea, siis Norra tuleb kaasa võtta omad joped- tegelt tahtsin öelda linad jne. Saab ka rentida aga selle nahka panime ka ca 50 eurot.



II- päev
Ilm hakkas ka tasapisi mäkra mänigima ja ladistas hommikul vihma. Õnneks päeva peale vaibus ja lasi meil ilusti teha plaanitud tripi.
Teel Briksdalsbreeni tuli tuttav majutus eelmisest tripist (kuskil Vagamo kandis), kui tegime esimese ööbimise ja läksime Trolliteele.

Seekord aga plaanis matk ja vaadata Norra liustikku. Väike matk ca 3 km (40min) ja nähtud see sai.
Enne veel aga külastus "coffee shopingusse" ja väiksed ostud. Norra riided on heast kvaliteedist ja vastupidavad. Bridgit sai mõnusa sulejope ja mina midagi sarnast.  Kui õnnestub Tax free teha piiripunktis, siis saame veel 25 eurtsi ka tagasi.

Öömaja võtsime mitte väga pika tripi kaugusele ca 200 km ja kohas Vangsnes. Paras tripp, väike praamisõit üle fjordi ja olime kella 7-ks kohal juba.
Jalutuskäik mööda kohalikke vaatamisväärsusi ehk kuidas mõned unistavad raksus käia. Seekord ainul peotäis vaarikaid aga istandused olid rabavad.



3- päev
Mõne unistus … ehk külastus Trolltunga vaatamisväärsusele. Hommikul kella 6-ene äratus andis paljulubava võimaluse. Kui Google Maps ennustas 3,5 tunnist sõitu, siis saime hakkama 2.20-ga.
Õnneks hommikul vara lihtsalt polnud uinuvaid Norrakaid teel segamas.
Kohvi peatust tahtsime planeerida aga kujutage ette - on pühapäev ja mis toimub Norras. Neid lihtsalt ei huvita. Kõik kütusemüügi kohad kus saaks ka kohvi krabada on lihtsalt kinni. Ilmselt 9-ks jõudsid tööle aga me pole kindlad sest enne jõudsime sihtkohta.
Mõeldud tehtud ja nii leidsimegi Trolltunga parkla üles - P2 kus tuli välja käia 500 NOK sest 5 km oleks muidugi raata vms ka saanud aga selleks oleks vaja rattaid olnud.
Hommiku sai ja salaami sisse ning teele. Esimesed 4 km võtsime easilt. Loovutasime 60 eurot kamba peale et saada jalale kergendust. Siis aga ootas meid 10 km katsumus.
Tegel väike naljanumber, kui treenitud jalg all. Häirivaks muutus aga viimastel kilomeetritel halvenenud ilm kus just sihtkohas hakkas vihma sadama ja temperatuurgi kindlalt alla 10 kraadi tuule iilidega oli. Igaljuhul hakkas külm ja drooni ka ei saanud seepärast korralikult lennutada.
Paar klõpsu pilti ja tagasi. Väga hea trenn igaljuhul. Kogu tripp kestis meil kokku ca 6.5 tundi. Viimase otsa tulime ka ikka jala mäest alla ning saan oma laste üle uhke olla!
Seega kokku 24 km - tõusumeetreid ei hakkagi kokku lugema aga kell andis tulemuseks 167 korrust. Saate võrdluspildi, kui Tallinna Teletorni vaateplatvorm asub 22 korrusel. Saime korralikult tõusumeetreid :-)
Öömaja sihtisime Odda linnakesse, mis väga armas! Kasutasime AirBnb sest Booking siia midagi ei pakkunud erilist. Õhtu kõhutäit tehes aga saime tutvuda kohaliku eestlase Pillega, kes lahkelt palus ka kohe järgmisel korral enda juures öömaja.


4- päev ja suund veel allapoole ja vaatame ära ka Pulpit Rpckiti ehk Breikestoleni.
Üümaja kodus ette äravõetud linnas Jorpeland. Teel Oddast Jorpelandi midagi väga iseäralikku polnud, kui just väljaarvata sõidu alguses teeäärsed kosed. Üks droonilennutaja otsis ka jõest oma drooni aga eks see läinud oligi :-(
Õhtul ostsime poest ise kala ja muid vidinaid tegime õhtusöögi. Ahju õppimisega tekkisid raskused ja küpsetasime kala üle aga muidu polnud söögil vigagi ja rõõmsa kõuhutäiega saime pehmesse voodisse karata.

5- päev ja teekond Breikestolenile.
Matk ise algab suhteliselt lähedalt Jorpelandi linnakesest ja paras isegi rattaga minna lui seda kuskilt saaks. Meie startisime aga vara hommikul. Ilma taas petlikult jahe ja pisut rohkem kui pilvine aga õnneks väga palju sademeid kaela eii saanud. See eest Breikestoleni nõlv ise oli ikka täiega udus ja meie alumist otsa ei näinudki. Aga udused pildid on ka vahelduseks põnevad!
Tagasiteel nõlvalt alla hakkas kell lähenema juba 10-le ning rahvast hakkas saabuma massides.
Kui meie saime minnes veel kõndida, siis hilisemad tulijad pidid hiinlaste taga üles komberdama sest nende konsentratsioon oli tõeliselt kõrge.



Ja hakkasimegi kodu poole liikuma!
Esimesed 200 km olid sisuliselt sama teed mis tuldud ja ka teist teevalikut väga polnud kuskilt võtta. Keskmine kiirus päevasel ajal ei tule kuidagi üle 40 km/h ja liiklemisel tuleb säilitada külma närvi. Uskumatud uimerdised on nad liikluses aga vastutasuks on ka hukkunuid liiklusõnnetuses 2 x vähem kui Eestis. Ei taha mõeldagi, mis oleks hukkunute arv, kui meil oleks selline infra. Norra teed pole kindlasti parimatest parimad sest tihti mägised ja kurvilised teed on nii kitsad, et mina küll aru ei saa kuidas kaks ussi näiteks üksteisest mööda saavad. Ilmselt tõmbavad kõhud sisse.

Pikk ja vaevaline sõit seljataga jõudsime õhtu hämaruses peaaegu Rootsi piiri lähedale. Viimane ots muidugi läks juba lahedamaks ja kiirteedki kohati olemas. Võtsime ühe kortermaja toa kuskil külakeses ja saime kenasti magatud, et minna vastu viimasele päevale.
Suundusime Stockholmi aga tuleb tunnistada, et väheke astusime ämbrisse ja juba teist korda sattusime mingi euroopa kaubanduskeskussesse kust midagi "normaalse" hinnaga osta pole sest isegi kui oleks kaup 50% odavam oleks ikka kallim kui meiegi kaubanduses.  Vähemalt kaup nähtud pugisime enda rõõmuks McDoldsit kõhu täis ja lidusime laeva.
Laeva Show osa oli jällegi kiidu väärt. Tublid Tallinki meelelahutajad - vägagi tip-topp! Eriti veel odav alko ;-) mida sai koju kaasa võetud sest tihti ei saa 9.90 eest kasti (24tk) õlut.