Pill tuleb pika ilu peale

Jenniferi eksklusiivne kaader oma väiksest jonnist õnnestus päris ilusti.

2008 jõulutervitused

Selline on meie 2008 aasta jõulutervitus kõigile tuttavatele, sõpradele ja rulluisu huvilistele.

Mina ja Tallinn + 3

Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Laste Turvakeskuse koostöös toimus selleaastane laste joonistusvõistlus teemal "Mina ja Tallinn +3", mis oli seotud Tallinna, kui Euroopa kultuuripealinnaga 2011. Lapsed fantaseerisid milline on Tallinn ja millised on nemad kolme aasta pärast.

Tallinna Inglise Kolledz saatis konkurssile päris mitmed kunstiteosed. Neist paremad, sealhulgas ka meie Jennifer kutsuti teisipäeval, 18.novembril kell 16 Õpetajate Majja autasustamisüritusele.

Jenniferil oli au juba teist korda sellelaadsel konkurssil osaleda, kus tunnustati toredaid laste joonistusi.

Jenniferi tänukiri ja tunnustust väärinud väike kunstiteos:-)!

Talv tuli JÄLLE ootamatult!

Reedel 21.novembri hommikul oli mõnus ärgata ja aknast välja vaadata, sest maa oli valge - kauaoodatud lumi kattis maad!

Yess - lumi, lumi!
Mõnus lumesadu kestis terve päeva, mis tekitas hinge natuke jõulutunnetki ning kutsus meisterdama esimesi piparkooke. Julgeme soovitada piparkoogitainast firmalt Saare Leib! Igatahes ise valmistatud piparkoogid meil kaua laulal ei seisnud, sest oleme perekond, kes ei kujutaks ette oma elu ilma piparkookideta:-)))!
Aga reede õhtuks oli tuisk ja torm mõnusalt tuure võtnud ja maha sadanud nii palju lund, et kaks fänni Marko ja Tarmo Fimberg käisid Nõmmel suusatamas. Seal leidus üsna palju suusafänne, keda ei kõigutanud tuisk ega torm!
Laupäev vastu pühapäeva sai lumemöll alles tõelise hoo sisse, nii et seiskus peaaegu igasugune liiklus ja päästeamet soovitas kodust mitte lahkuda - lõbusõidud ära jätta.

Kuid suusatamist see ikka ei seganud.
Mõnus, pehme, valge lumi andis meile võimaluse jälle harrastada oma saunamõnusid - kuumast saunast lumme hüpata. Lapsed on meil eriti karastatud - saunast kukerpallitades lumme!

Ühesõnaga naudime täiega lund - nii suusatades, kui saunast lumme hüpates!

Kutseme Sindki sportima, sest seltsis segasem!

Berliini Rulluisumaraton

Mõnda asja tehakse ikka esimest korda. Mitte küll uisutamist, aga sellise massiga polnud meie veel uisutanud. Kõigest aga järgemööda.
Saabusime päev varem ehk juba neljapäeva õhtul - ehk reede öösel Berliini. Väiksed seiklused ja hotelli otsingud öises linnas olid tavapärased meile. Oleks olnud ju igav istuda taksosse ja otse hotelli kimada. Hotell nimega "Kolumbus" oli keskpäraselt normis ja mõeldud sportlastele. Hommikusöök jättis soovida (ilma pudru ja muu sooja söögita) aga parem ikka kui mitte midagi.

Reede
Sisustasime seda päeva väikse ringkäiguga Berliinile. Alustuseks viis Jaanus meid kiiruisutamise halli - muidugi jäähalli. Lahe, kuidas trenni tehti ja klõbistati ainult uiske mööda peegelsiledat jääd.
Jätkasime shopingu ning spordimessi külastusega. Messi külastus oli kohustuslik, sest sealt sai kätte stardinumbri. See oli omaette piin, aga see selleks - esimest korda oli ikka põnev.
Aga messil - müüdi kõike ja paremat, rulluiske, sadat sorti rattaid, laagreid, riideid ja kõike mida hing oleks tahtnud, aga rahakott andis mõista, et see on kõigest uni.
Peale seda tegime ühe laheda söögi , kes pastat, kes lasanjet kes oleks söönud liha aga ... - seekord siiski midagi hõrgutavamat.

Laupäev
Algas samuti ilusa päiksepaistelise ilmaga. Hotellis pugisime kõhud täis ning kes pikutas, kes lihvis rullide jooksu kuni alustasime minekule ...
Tramm number 6 viis meid kohale ja natuke kaugemalegi. Sõitsime siis tagasi ja kõmpsisime läbi kesklinna vähemalt poolteist kilomeetrit stardi suunas. Mina pugisin vahepeal muidugi veel ühe kebabi burgeri sisse ning stardini oligi jäänud juba vähem kui tund.
Päris põnev sagin ja rahvamssis liikumine- õnneks saime ilusti positsioonidele - mina muidugi stardigruppi B, mis oli täitsa norm võrreldes Tartu Maratoni 500 grupist startimisega.

Sõidust siis... plaan oli teha keskpäranselt normaalne sõit aga ... See vorm, mis oli ei kaanata vist kriitikat - nädal varem läbipõetud kerge haigusepuhang ja pikk - pikk trennipaus andsid tunda või sai alt mindud strateegiaga. Üllatas see, et tagant ei tulnud üle poole distantsi gruppi kellega saaks ära minna - üksi polnud mõtet. Aga tagantjärgi tarkus on ikka täpisteadus. Eks tunne oleks parem, kui aeg oleks olnud 1 tunni ja 15 minuti kandis, mitte 5 min kehvem. Lõpp tuli enamvähem ilusti välja ilma punnitamiseta grupi eesotsas andis hea koha (üldjärjestuses 281 koht) vähemalt.

Medal kaelas ja uisud jalast ning teadjad ja kogenud rullitajad juhatasid kohe "õlletelki", kus jagati tasuta joogipoolist. Tugevamad sportlased valmistasid kohapeal kiirelt kokteili - Jägermeister õluga.
Lahkusime õlleplatsilt viimastena ja juba pimedas jätkasime teekonda hotelli poole, et käia dussi all. Ants vana kala näitas meile Berliini litse. Täitsa vahva - polnudki nii lähedalt ehtsat näinud - äratundmisrõõmuks oli pikad valged saapad ja vöökott õmber selja.
Samal kuulsal alleel tegime meeldejääva õhtusöögi, kus meile serveeriti valget õlut koos ahvatleva, pardi, kana, kala, sea jt lihadega ühesõnaga - India stiilis toitu. Per nägu tuli ka korralik 28 EUR-i.

Üle 7600 osavõtja tormas 27 sept. 20008 Berliinis rullitama.

Eesti võistlejad ja kohti saab vaada järgmiselt lehelt - rulluisutamine

Jenniferi esimene koolipäev

1. September 2008
See on päev, mida ootad sama suure põnevusega, kui seda päeva - millal see küll ükskord lõppeb.
Jääb vaid mäletada, et sel esimesel koolipäeval päeval polnud kuhugi kiiret. Aktused Britsitil alles kell 11.00 ja Jenniferil kell 13.00
Britsitil juba rutiiniks saanud kolmas esimene koolipäev algas ilusa päikesepaistelise ilmaga. Mina kasutasin muidugi vahepeal aega kasulikult ja käisin rullitamas.


Ja siis ... Jenniferi päris esimene koolipäev Inglise Colledzis. Uusi õpilasi võeti vastu kahe klassi jagu (A ja B klass) - mõlemasse 16 poissi + 16 tüdrukut.
Traditsiooniliseks saanud 12 klassi õpilased marsivad noorte juntsudega saali ning aktus sai hoo sisse. Esmalt tunduvad täitsa lahedad õpetajad mõlemal klassil. Jenniferi klassijuhataja Kati Kikkas ... oleks mul selline õpetaja . Esmalt paar ilusat ja lustakat laulu ning hakatigi jagama aabitsaid ja koolimütse. Kes arglikum, kes pabinas, mõni julgem - nii see direktor aabitsa kätte poetas ja head koolialgust soovis.
Meie tõttasime peale aktust mõnusale pärastlõunasele söögipausile Sõõrikukohvikusse. Pugisime kõhud täis ja siis askeldama.
Jääb vaid oodata sama põnevusega nagu eostamisel - millal see 9 kuud taas täis saab.

Tänane päev jäi tööl napiks ja nii mõnigi mees või naine ootab - millal toimub saneerimine.

Freimuthite pulmad

Jube ... lahe pidu.
Kristlik laulatus toimus 29 augustil 2008 ilusal reedesel õhtupoolikul Rõngu kirikus.

Kohale oli tulnud igasuguseid karvaseid ja sulelisi - kaasa arvatud meie.

Meie tipsud lennutasid suure kaarega roosiõisi marssides koos noorpaariga altari ette.

JAH sõnad öeldud võeti suund Kuutsemäe poole, kus toimus PIDU, PIDU.

Iseenesest mõista olid peole tulnud suur kari suusatajaid 80- ndatest.

Hetkel üksikasjad vahele jättes näitame korraks videot.

Kalal

6 august 2008

Tänu Venda sünnipäeva kingile, kus ta Britsitile õnge kinkis saime endale mõnusa tegevuse juurde. Juba esimesel sünnipäeva õhtupoolikul tormasime Roosisaare sillale kalale.

Kalameeste seltskond oli meil piisav - karvased ja sulelised. Venda püüdis Robertiga - vabandust ikka õngega - ja Kerty proovis oma leitud õngega. Mina "vana" kalamees üritasin Britsiti uut õnge sisse õnnistada. Signe lastega elasid kaasa ja hoidsid pöialt. No ütleme, et oma 15 minutit kulus esimese kalapojakese välja tõmbamiseks. Meie kass Susile oli kõhutäis olemas. Kõik hingasid kergendatult. Edasi, meil õnn kadus ja see kaldus kalade poolele. Meie ühtki maimukest rohkem kätte ei saanud.

Siis tuli meie juurde üks kogenud vana kalur, kes jagas õpetussõnu . Lõpuks läks tal süda härdaks ja andis oma 2 parajat latikapoissi meile.

Parim oli see, et ta lubas veel ka oma no oma 1,5 kg-se hauepoisiga pilti teha. Venda muidugi tõmbas Annikat tillist ja saatis pildi nagu me ise oleks sellise vinge kala kätte saanud. No ega see till väga pikaks ka ei veninud ...



13 august 2008

Taas kalale. Kell juba õhtul 9. peal ja kiirelt, kiirelt Roosisaarele. Veel kaasa väike pangeke ... noh igaks juhuks ... ehk veab.

Nii tõmbame õnge lahti ja saiake jälle otsa. Esimene katse ebaõnnestus - pagan ära sõid või siis saiaka haihtus.

Teine katse ... väike takerdus jõhv läks sassi. Juba nii hämar, et ei näe arutada. Siiski pidas närv vastu. Konks vette ja ... näksas ... tõmban ja oooo ... päris pirakas . Välja ei jõudnudki tõmmata. Hakkasin ketrama - ise kartsin, et midagi murdub. Lõpuks jõhvist kinni ja sikutasin siiski kala pange. No Susi saab paraja suutäie - oma 25 cm kindlasti kala pikk. Kõndisime kala konks suuküljes kodu poole sest ... no ütleme, et keegi ei tormanud seda ära võtma - no ei ole ilus kingitud hobuse suhu vaadata. Meil hea meel, et pääsesime koju ... koos kalaga, mis siis, et õnge otsas.

Tsehhi reis 2008

Mõeldud tehtud.
Nii nagu alati ei plaani me midagi pikemalt ette. Tuju tuleb - teeme ära ! Nii ka seekord.
Isegi reisiplaan sündis reisil. Paika panime vähemalt sihtkoha, milleks oli Tsehhi.
Niisiis asjad pakitud - telk, madratsid, mõned hilbud, pisut süüa, rulluisud - asusime teele.

Esimene päev
Startisime pühapäeval 27 juuli hommikul kell 7.30 Võru linnast suunaga Läti poole. Enne veel paak Statoilist diislit täis (hinnaga 19.80 EEK) ja minekule. Ilm tõotas tulla hea ja nii ka oli. Esimene peatus juba Läti piiri ääres ja Signe asus rooli sest sain näppida GPS-i, et panna paika reisi sihtkoht. Lapsed muidugi tudusid ja mina lugesin Auto lehte - unistades vingetest sportautodest.

Sõit läbi Läti kulges lustakalt ja ilma eriliste vahejuhtumiteta. Mängisime lastega sõnamängu ja sai palju naerda. Pulli sai aga Leedus, kus pollarid võtsid rajalt maha külas nimega- Ramygala. Täiesti kogemata enne küla lõppu sai juba proovitud kiirendust ja nii see 84 km/h käes oligi. Õnneks jõudsin pidurdada ka ! Trahvi suurus peaks olema 400 Litti (pisut alla 2000 EEK). Sellest väiksest vembust ei tohtinud häirida ja põrkasime Kaunasesse, et tuju tõsta. Leidsime ühe järvekese ja jee - esimest korda sellel aastal ujuma (Markol muidugi). Vesi tapvalt palav sest ilmgi oli juba 28C. Ka Leedus on ilusaid naisi.

Uuesti teele ja juba 16.00 olimegi Poolas. Augustovis olid mingid linnapäevad. Seal me peatusime , sõime kohalikku jäätist ja nautisime lihtsalt melu. Jenniferi kommentaarid selle peale - Poolas oli väga lahe sest ükskord, kui me käisime jäätist söömas siis lasime liugu ja liumägi oli seline, kus sai pot-pot allalasta sest seal olid künkad peal.
Sõitsime kuni jõud rauges ja enne Warssavit keerasime telgid suvalisse kohta ning jäime rahulikult unne. Kokku läbisime 860 km. 12 tundi sõitu ja keskmine kiirus kõigest 60km/h.

Lastel oli kolm põhitegevust: mängisid, magasid või siis sõid. Loomulikult tekib siis vajadus ka omi asju ajada - see häda ei anna häbeneda.

Teine päev

Ärkasime varakult sest soov oli jõuda juba Tsehhi. Kell oli 6.00, telk kokku ja täiskäik edasi Warssavi suunas. Lahe oli see, et kella tuli tunni jagu nihutada ja algul ei saanud aru - mis toimub ?! Isegi Warssavist lõuna poole on teed kaetud kiirteega aga ... iga paari km tagant jälle 70 märk või siis valgusfoor jalakäijate pärast. Poola on ikka suur ja lai sest ka lapsed peale ärkamist küsisid lõpuks - kas me ikka oleme veel poolas ? Tegelikult oli läbitud alles pool Poolat. Enne poolast väljumist (Jelenia Gora kaudu) pidi tegema ühe tankimise (21 liitrit hinnaga 22.80 EEK).

Peagi hakkasid kaugelt juba paistma ka mäekesed ja ärevus sees jõudsimegi Tsehhi.

Infot Tsehhi kohta: http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/czechrepublic/index_et.htm

Algul arvasin, et mäed on suuremad aga ka need künkad 1000 meetrised avaldasid pisut muljet. Teed läksid aina siiru viirulisemaks ja kohe piiri äärest Harrachovist avastasime ühe koha, kus tegime ka ujumise ja lõbustuse peatuse. Nimelt oli tehtud bobisõidu suve rada. Lastele avaldas see kindlasti rohkem lõbu. Sinna kohta tasub minna.

Peale selle küla lõbustuste tutvumist asusime teele - otsides ujumiskohta sest kraadid olid juba üle 30- ne. Seiklesime ja küsisime infot kuid mida ei leidnud oli ujumise koht. No on tegelased need tsehhikad - nad vist ei tea, mis naaber külas ka toimub ...

Lõpuks sõitsime ja ... maandusime telklasse Jabloneci külas jõe ääres. Polnud kõll väga super koht aga sai rahulikult pesta ja ... Muidugi lapsed ujusid jões. Päeva kokkuvõtteks olime sõitnud 573 km. Tegime esimesed tsehhi õlled ja pugesime põhku magama.

Kolmas päev

See mis ei alga hästi lõpeb ... meil ikkagis suurepäraselt. Pagana Liberec - oli teine nii lähedal ja mõtlesin minna korra läbi, et teha sellises suusakeskuses ka mõned rulluisu ringid aga ... mida ei leidnud oli rulluisu rada. Isegi peale küsimisi ja jjuhatamisi ekslesime aga ikkagi tulutult. Kaks tundi vähemalt ajakadu ja mõtetut tegevust. See selleks. Igaljuhul järgmine koht nimega Docsy - tasub ära käia. Nimelt ilus järv, ilusad palmid randa toodud ja atraktsioonid. Peab ainult järve äärde õige nurga alt lähenema sest suure järve ümber on igasuguseid kohti aga meie sattusime tõesti vingesse paradiisi.

Ujusime , päevitasime ja mõnnasime niisama. Isegi uut ja vana sai tehtud. Õhtu jõudis peagi kätte ja suundusime järgmisse kohta nimega Kurtna Hora - paljukiidetud koht aga meile ei avaldanud väga suurt muljet. Depressiivne väikelinn, kus sõime küüslaugu juustusuppi ja kogesime ääretult kehva teeninduskvaliteeti. Õnneks oli veel üks pood lahti , kust krabasime arbuusi ja läksime otsima telgiplatsi. Selle leidsime kohe linna külje alt - panime telgid püsti õuna istandusse. Hea ja vaikne kohake, kus mõned jänesed silkasid ringi.

Kokku sõitsime sel päeval 260 km

Neljas päev

Selle päeva eesmärk oli Kurtna Hora kondikiriku külaskäik ja siis kohe suund Prahhasse. Lastel muidugi shoppamine. Kirik Kurtna Haoras ei pakkunud isegi Signele pinget - mulle piisas ka väljastpoolt vaatamisest.

Prahas sattusime esimese asjana sissesõidul shoppingu keskusesse. Esimene külastus IKEA-sse ja kuidas muidu - ikka pidi midagi ostma. Trina träna ja muidu kasulikke asj nagu näiteks garderoobi süsteemi püksihoidja. Seda kõike selleks, et Signe ei saaks mu pükse ära kortsutada. Paari tunniga saime hakkama ja läksime kõrvalolevasse poodi - no pagan sellel keskusel polnud otsa ega äärt. Lõppu me ei jõudnudki. Kõhud tühjad pöördusime tagasi IKEA-sse, kus täitsa hea kodune toit:-) Peale seda võtsime suuna kesklinna, et näha vanalinna võlu. Ilusad hoolitsetud majakesed ja õllekad järjest reas aga rahvast oli küll liialt palju. Ilma kaubanduseta ei saanud ka kesklinnas hakkama - Britsit ostis täpilised kingakesed - viimane mall, nagu ta väitis.

Paar negatiivset asja, millega tuli harjuda: 1. Teeniduskultuur pole see, mida ootaks. Kui mokaotsast "Hellou" tuleb on hea aga naeratust pole mõtet loota. 2. Keelte oskus on neile sama mitteolulise tähtsusega nagu minule. Käed jalad appivõtta saab muidugi hakkama.

Lapsed linnatuurist väsitatud - panime Karlovy Very poole ajama. Pisut enne linna leidsin GPS-ist järve, kus saime ujuda ja pisut edasi paigutasime ühe tundmatu sõduri põllu peale ka telgi püsti. Jälle sõime enne 10 kõhu korralikult täis ja pugesime põhku.

Päeva kokkuvõtteks 230 km - suurim kiirus 152 km/h

Viies päev

Päev algas varajase ärkamisega. Tundsin ... õhus oli rulluisu sõidu lõhna. Läksin kohe vaatama naaber külla kas saab või ei saa ... aga ei saanud. Leidsin küll raja kuid see rada lõppes otsaga orus. Salt allasõites oleks ma kündnud pooled puud üles enne, kui pidama oleks saanud. Lõpuks ajasin ka reisikaaslased maast lahti ning tegime järjekordse hõrgutava hommikusöögi. Kodusest vorstist paar võisaia, tomat peale ning nii see kõht täideti.

Asusime teele. Ühes huvitavas Tsehhi külakeses pidime kiirelt pidurit vajutama - vau sattusime PAVLOVI külla. Loomulikult ei saanud jätta pildistamast.

Karlovy Vary - ei selline ta küll ei saa olla - olid esimesed emotsioonid. Ühel hetkel peale ekslemist ja parkimiskohta otsides - mida ma näen - rulluisutaja. Pühkisin silmi - ei olnudki uni!

Kohe ise ka uisud alla ja ringe nühkima. Konkurents oli pisut nõrka ja seega piirdusin täpselt tunniajase sõiduga. Kokku tuli 24 ringi - Signe muidugi päevitas samal ajal ja lapsed sulistasid vees. Jenni sai trenni teha , kui jooksis minuga kaasa juua pakkudes.

Peale lahedat sportlikku pingutust suundusime taas kesklinna poole. Vot nüüd leidsime õige koha. Lahe korras linnake, maitsesime otse kaupluses küpsetatud Karlovi küpsised ning külastasime väikseid shopinguid. Lapsed olid ka suurepärased ja said purskkaevudes ennas jahutada. Loomulikult tegime ka juba esimesed suuremad õlleostud ja niksi - näksi. Seekord oli kord siis korralikumaks ööbimiskohaks. Ei läinudki palju aega, kui leidsime sellise korraliku basseiniga koha. Lastel muidugi lusti kui palju.

Kuues Päev

Ärkasime jälle varakult - ei saa ju head puhkust raisku lasta. Olin poes kella 8 ja ostsin värskeid saiakesi. Kõht täis kohe basseini ujuma. Peale sellist mõnusat kümblust ka mõned rutiiniks saanud sportmängud nagu - telgi kokkupanek. Ja nüüd suund Saksamaa poole. Signele koitis silme ees mingi kindlus, mille vaatamise eest pidi välja käima 15 EUR-i. Vaade kindlusest ja mäest oli muidugi päris vinge. All lookles mõnusalt suur Elbe jõgi ja hoonetes oli näha Saksa sõjavarustust. Samuti ei saanud jätta maitsmata bratwursti - tõeline saksa maiuspala. Ja kujuta ette - hakkas vihma tibama. Tead - väsinud olime ! Mõtlesime kodu poole panna minema või siis minema panna. Ühesõnaga peatusime alles Poolas, kuigi meeletult otsisime saksa shopingu keskus kuid ei jäänud meie vaatevälja ning enne südaööd tegime McDonaldsis ühed eined - peale seda veel paar tundi sõitu ja siis tudusime kella 5-ni.

Sõit jätkus läbi Poola.

Seitsmes päev.

Kerge uni oli silmas aga koduigatsus juba suurem kui miski muu. Peagi tegime paar kohvi lonksu ja see andis vürtsi või vurtsu juurde. Juba kell 11 ületasimegi Poola piiri ja taas suund Kaunasesse, et paar tundi päevitada ja supelda. Seekord ei sattunud aga järveke meie vaatevälja ja põrkasime hoopis ostukeskusesse. Lahe - suur akvaarium, mis täidetud haidega ning mõnus lõuna Hesburgeris - oli jälle kohustus suunata autonina Eesti poole. Bridgit muidugi elab juba sünnipäevaärevuses , paika sai pandud menüü- Mõtlemisainet jagub veel mängude väljanuputamiseks.Ülejäänud teekond sujus viperdusteta ja pisut igavalt. Kokku sõitsime jutti peaaegu 1800 km

Reisi kokkuvõtteks: Kokku läbitud 3630 km

Leedus maksis diisel 4,22 LIT (20,25 EEK)

Lätis maksis aga 8,49 LAT (18,85 EEK)

Poolas maksis 22,85 EEK

Tsehhis 34,40 TSH (22,40 EEK)