Suusapuhkus Morzineś

Juba pikalt plaanitud puhkus Sveitsi oli kätte jõudnud. Kaasa pidi võtma mäesuusad ... - teate neid asju ...rasked ja kohmakad, eriti kui saapad jalga ajada siis on võimatu uisku, rääkimata klassikat sõita. Kuidas nendega küll sõita saab? aga mis siis ikka - muretsesime midagi kuskilt kaasa igaks juhuks. Mina muidugi ei saanud murdmaasuuski maha jätta ja kolistasin need kaasa ja veel mitu paari.
Kodunt lahkumine läks päris kiireks - nagu oleks põgenemine. Mõnedki asjad jäid maha nagu videokaamera, osa kaasa plaanitud toitu jne.
Huvitaval kombel hakkas veel mingi tõbi ka mind vaevama ja seega suure osa teest sõitis Signe.
GPS näitas sõidutistantsiks 2670 km. Selle sõitsime maha vaid 3 tunnise seisakuga Poolas ... pisut suikusime. Teel muutusid ilmaolud aina suvisemaks ning Saksamaal näitas temperatuur juba 19C ja saime pusa väel ringi jalutada.
Puhkus Sveitsis muutus kiirelt Prantsusmaa puhkuseks, kui kohale jõudsime ning aru saime kus me lõpuks oleme.

Saabusime öösel 2 paiku sihtkohta ja ilmaolud olid sellised, et kohe hirmutas - kallas paduvihma ning +8C ei äratanud suusapuhkuse tunnet või äratundmisrõõmu. Kuskilt ei paistnud lumeraasugi. Mis siis ikka ruttu vähemalt magama ja eks hommik võib olla õhtust targem.
Hommikune tervis polnud karvavõrtki parem ja seega kulusid mulle patareide laadimiseks rahulik keskkond just marjaks ära, kus polnud vahet mis ilmaolud on. Koht kuhu saabusime oli Morzine ja kohe kõrval Avoriaz'i keskus. Meie elamise koht oli super kohapeal sest suusalifti peale saime mõned sammud kodunt astuda ja olimegi kuplis, mis meid üles vedas.
Teisel päeval hakkas päike juba sillerdama ja Signe koos plikadega läksid mäele. Loomulikult on üleval teised olud (kes on mägedes käinud nt. Haanja- see teab). Minagi ajasin ühel päeval ennast üles ja proovisin sõita pisut. Tõusu võtta oli jube raske! Päike ja loodus on aga vahavad - sellest sai täit rõõmu tunda. Veel enam pakkus rõõmus selle pildistamine. Plikadele tundus ka asi aina rohkem meeldivat ja Jenni kapsas ringi juba omapead - tuiskas mägedest juba alla nii mis kolises. Ühel korral kolistas nii kõvasti, et sõsitis mullegi tagant sisse ja saime koos allapoole lohiseda pepude peal. Õnneks abivalmid inimesed aitasid Jennil suusad kokku korjata ja saime edasi tuisata. Muidugi teiste kiirustega sõitval Jaanusel nii hästi ei läinud. Päev lõppes sellega, et jalale pandi kips ümber ja kargudki toodi koju. Kuna all valitses suur suvi ja kraadegi oli juba tublisti üle 20C, siis saime juba paljalt päikse käes lebotada ja mina oma tarkuse janu Robin Sharma raamatutest ammutada. Lapsed mõtlesid ka igasugu huvitavaid mänge välja - nagu rehaga peasapall jne.

Kohalikus külakeses Morzineś oli Signe üks lemmikpoodidest - juustupood. Muidugi lisaks juustule müüdi ka liha. Liha mis tehakse erilisel alpi moel ehk siis kuivatakse sisuliselt. Juustu toodeti ka kohapeal ja selles oli lausa väike muuseum olemas, kus näidati ka köögipoolt ja valmimisel olevaid juuste.

Viimasele päevale kavandati shoppamise tuur Saksamaal. Kristjan teadis üht kavalat kohta Wertheimi lähedak, kus on üles pandud väike linnak tehasepoodidele ning kus müüakse mõnikord päris hea hinnaga margikaupa. Lastega põikasime meie muidugi ka teepeal paari kohta, et saaksid oma shoppamismishimu rahuldada nt. H&M poes.

Tagasitee kulges ka sujuvalt ja tõrgeteta 105-110 püsikiirusesse sisse ja tuld. Kuna tervis oli paranenud, siis polnud isegi magamispeatust vaja teha vaid Signega paaril korral vaheldumisi vahetasime ja tukastasime kõrval.
Kokkuvõtvalt sai siiski sõidetud 5800 km umbkaudselt ja kütustki tarbitud mingi 390 liitrit, mis suusaboksiga arvestades pole väga hull.
Küll on ikka häid inimesi, kes niimoodi külla lasevad - nautima puhkust. Lugesin kord, et inimene on niipalju õnnelik kui ta on teinud heategu. Kristjani õde, kelle pool ööbisime peaks küll siis õnnelik olema :-)