Patt muidugi nii ilusast talvest ära sõita, kus külma vähemalt 10 kraadi ja lumevaip üle eesti nagu parima lapimaa jõuluvana habe aga mis sa teed, kui reisivingu andurid üürgavad.
Startisime siis pühapäeva varahommikul Lufthansaga praktiliselt inimtühjast lennujaamast Frankfurdi suunas. Lennujaama teadete tahvel näitas päeva jooksul 7- t lahkuvat reisi, kusjuures kaks neist Kuressaarde ja Kärdlasse. Teised lennud startisid siis meie lähinaabrite pealinnadesse.
Lend suutis siiski pisut üllatada sest väljalend hilines ikkagi 55 minutit aga kus sul ikka kipet - aigu om!
Nüüd siis juba Dubais.
Mida enam reis edasi seda rohkem hakkas tekkima mõte, et tuleb teha "märkmik" reisi õppetunnid. Mõistagi võiks sisselülitada pohhuisti nupu ja ruulida sellega, et tuleb mis tuleb. Pole üldse hullu, kui pool päeva metrooga ringi sõita nii, et kõik hingavad sulle kuklasse. Kas reisi eelarve on oluline või mitte? Kas sõita ühistranspordiga või taksoga? jne.
Reisitarkus seegi, er ei maksa alati olla ühes hotellis - igav hakkab! Soov on ikka teada saada kas üks hotell on teisest parem ja kas on mida võrrelda.
Seekord essa hotell oli juuksekarva võrra parem. Erilisemaks tegi muidugi ka väike poonus sest Signe oli ära teeninud pika pai ja võttis sviidi katusekorrusele sisuliselt. Maja oli siiski seda linna arvestades üks väiksemaid ja meie ööbisime 21 korruse sviidis. See eest oli meil vannituba sama suur kui mõnes hotellis tuba. Jennifer sai oma luksust nautida ja mõni päev eksis voodisse ära ja õigeks ajaks üles ei saanudki voodist... mõtles et on koolis ja tegi erinevate lemmikainete kontrolltöid.
Minu selle reisi raamat oli Nike asutja lugu ehk kuidas sündis maailma üks kümne hulgas olevaid kaubamärke. Aitäh Britsu!
Raamat täitsa lugemist väärt.
Mäletan ise ka veel "poisikese ajast" sellist kaubamärki nagu Tigerid, millega siis Phil Knight pihta hakkad ja Jaapanist Onitsiakult eksportis. Üllatuseks või siis mitte aga Dubai "moolidest" leiab igasugust kraami. Seega ka Tigereid.
Moolist võin veel ühe huvitava loo rääkida. Nimelt naised ehk siis Jennifer ja Signe rääkisid või arutasid kuhu mooli äärde sõita. Mina muidugi arvasin, et nemad valivad randa. Kui see välja tuli, siis läks isegi pohhuist korraks käima sest ... no tõesti ... ei olnud ma häälestunud Dubai kaubanduskeskuste külastamisele vaid pigem soojale päiksele ja rann liivale.
Ahh.. seekord oli ebavõrdne seis 2:1 ja võtsime Ette suis Dubai malli või molli, mis iganes aga need põrgulised on siin sellised, et kaks päeva käid ringi, siis peaks vähemalt aru saama et kõike pole veel läbi käinud. Kui Eestis olek selline keskus, siis ma korraldaks orienteerumisvõistluse või maratoni jooksu kaubanduskeskuses.
Jätame mõned säravamad hetked vahele ja lippame kohe sellesse päeva, kus sai bronnitud golfi väljak. Päev algas vingelt! Hommikul aknast välja vaadata tundus nagu oleksime pilves. Mitte selles pilves muidugi mõista sest siin riigis väga alkot ega muud kraami ei himusta. Igatahes oli selline udu või pilv, et napilt enne kella 11 saabus helgemaid hetki ja lasti rajale. Siin muidugi mõista keegi jala ei käi väöjakul ringi ja kõigil sisuliselt kohustuslik golfiautoga ringi kimada. Niisiis oli mul kaasa oma isiklik autojuht ja tema palkamine maksis 75 kohalikku. Ütleme nii, er see autojuht tegi ka pildi ja video seeriat ja nautis ise ka imelise raja vaateid. Egas Signel polekski midagi paremar teha... muidu oleks teinud tööasju. Siiski saladuskatte all võin öelda, et poolel distantsil "golfipoiss" murdus ja läks klubihoonesse kallist kohvilaadset jooki rüüpama.
Egas ma siis rajal ka üksi polnud. Nagu ikka rajale lastakse nii, et kamba peale CHP oleks 108 punkti täis. Minu kambajõmmid olid siis Sveitsi vanahärrad, kes nautisid siinset "talve", et siis kevadel jälle kodumaa muru lõhna nuusutada.
Õnneks need papid mulle tuult alla ei teinud ja olime psna võrdsed mängumehed kõik. Ütleme nii, et mul ainsana õnnestus ka PAR välja mängida ja palle kaotasin ka kindlasti 3 korda vähem ära. Ainus asi mida isegi kartsin oli, et tuleb pallidest puudu sest vütsin ainult viis palli kaasa. Siiski jäi veel lõpuks 2 palli alles. Pean ära märkima, er raja profiil oli päris keeruline ja ma ptleks mul ikka vedas hulluoööra sest vee silmasid oli igalpool ja rajal ei lähe naljalt põõsasse palli otsima. Kes teab mis elukad sind seal ootavad võis siis põõsad ka sellises kaamlile sobilik lõuapoolis aga mitte meie silesäärtele.
Ühesõnaga golfi mälestus Dubaist äge! Ainult aru ei saa, miks löögid ei lähe sinna kuhu tahaks? Pean siiski tõdema, et kui see mäng oleks liialt lihtne, siis see ilmselt ei oakuks ka nii palju põnevust. Noh... ja võib öelda, et ega poole aastase trenniga maratoni ka ei jookse 2 tunniga läbi.
Järgmine päev oli naiste ja laste maailma külastus. Mingid värvilised lilledest kujud. Okei, okei no tegelikult oli vaev ennast öra tasunud ja pluutod ja mikid ikka täitsa ägedad. Eks piltidelt ja videost paremini näha.
Pohhuistina kama kaks aga väike ämber siiski "Puts kalifaga" või mis iganes selle nimi oli. Nimelt hommikul tegime bronni kodulehe kaudu aga nagu kuutõbised ei osanud välja vaadata kas pilt on selge või jälle udune. Sattus muidugi erakordne päev, kus üle kilomeetri naljalt kaugemale ei näe. Aga seesamune Kalifa ehk maailma kõrgeim hoone, kus faktidega vüin mööda panna ja 800 meetrist külastasime meie mingit 450 meetri kõrfusel asuvat vaateplatvormi. Olgu öeldud, et Olümpia hotelli kõrfgus on 84 meetrit ehk käisime sisuliselt 5,5 korda kõrgemal.
Selline kolossaalne kõrg ehitis tekitab küsimusi palju, näiteks kui palju ehitamisel töölisi alla kukkus jne. Aga pigem seda ei tahakski teada sest kõikjal tänagi ehitus käib ja betoonist sõrestikud ümberringi, mis ootavad kuidagiviisi fassaadi paigaldamist, mis enamjaolt klaasist. Kujuta nüüd korraks ette, mis tuul on seal kõrgustes! Minusuguse puhuks tuul kooraga seitsme ruule poole kui miski kinni ei hoiaks või segukotti raskuseks külge ei riputata.
Praegu pikemalt ei võtagi teemat ette.
