TÜRGI

Seekord uskumatult varakult (veebruaris) ostetud reis tõi meid teistkordselt Türgimaale. 15-22 oktoober langes  enamvähem koolivaheajale ning lapsedki said meiega kaasa. Igalühel omad ootused pakkisime kohvrid ja krabasime hunnik raamatuid kaasa, et saaks lugeda ja puhata. Takso viis meid vähem kui 8 euro eest lennujaama ja kella 16.30 paiku väljuski lend. Kolm pool tundi lendu ja Türgis me olimegi. Seekord anti pisut ka hamba alla ja see tegi pisutki lennu huvitavamaks. Jaanus krabas muidugi Rummi ka lennujaamast kaasa sest kuidas sa ikka kuiva kurguga lendad.

Mis meid siis Türgis ees ootas! Muidugi reisikorraldaja, kes oli suhteliselt rõõmsameelne ja rääkis isegi eesti keelt. Hüppasime siis bussi ja panime Kemeri poole ajama. Meie hotelli jõudsime ca 2 tundi hiljem. Saime teha veel ühe öö söögi, mis eriti sööma ei kutsunud sest nuudlid ja supileem ei vastanud just ootustele. Pimedas koperdasime siis majutuse poole ja väga huvitavalt oli sel hotellil majakesed territooriumil. Meie saime ka väikse lisatasu eest korteri, kus siis kaks magamistuba ja elutuba. Ainukeseks puuduseks võib lugeda ainult seda, et külmikut ei täidetud jookidega.

Hommikul ärgates oli lahe ikka päikest imetleda ja nautida. Päeval keris ilm üle 25 kraadi, mis muidugi oligi piir sest muidu oleks liialt kõrvetanud ja raske oleks võrkpalli mängida.

Teine päev tõi meile üllatust. Lubati pisut ilma muutumist ja sadu ja nii see oli - teadjad oskasid muidugi rääkida, et selline ilm oli viimati 2006 aastal. Vihma ja tormi sai meiegi silm imetleda sest lained, mis merel valitsesid olid vägevad. Paadisildadelt lauad uhuti minema ja lendasid pilbasteks ning puudelt lendas oksi ja muud prahti. See oli lahe vaatepilt aga hotelli koristajatel ei vedanud. Signe ja teised semud ostsid selleks päevaks Türgi sauna väljasõidu kuid buss järgi ei jõudnudki ja pettumus oli suur.

Järgmisel päeval säras muidugi päike ja nagu polekski midagi vahepeal toimunud. Käisime veel bussiga Kemeris väikest shopingu turniiri tegemas. Ostud sel korral olid tagasihoidlikud aga mingi 150 eurot ikka kulus ära sest lastel on iga uus asi põnevust tekitav.

Õhtud sisustasime peamiselt kas väikest viisi lobisedes või siis kerge kaardimänguga. Ühel päeval oli muidugi hotellis ka show kus akrobaadid tegid seda milleks nad olid treeninud. Ilus oli vaadata kuidas kehad võivad painduda.

Söögiga sai ka igati rahul olla sest ikka ja jälle leidis midagi uut ja põnevat. Lamba kotlette, kebabit või ka kala jääb kindlasti nüüd kõht taga igatsema.

Berliin 2013 ja topeltmaraton

Kas me oleme normaalsed?
Nii mõnigi esitas selliseid küsimusi, kui plaani sai võetud teha kaasa topeltmaraton (laupäeval rulluisutamine ja pühapäeval jooks).  Mina olen leidnud endas lüliti "mõnna elu" ja selle sisse lülitanud. Tegelikult tunnen vahel, et see päris hea pole sest liiga tuimalt sai ka Berliini lennatud - ei mingit erilist ettevalmistust ega ka eesmärke.
Väga raske on ennast ka stardipaugu järel kokku võtta aga üks asi on hea ... suhtumine. Tuleb mis tuleb ega maailm kokku ei varise kui ei tulegi midagi head.

Lend algas kenasti Tallinnast Riia ja Berlini suunas - väljas kerged soojakraadid ja viimane nädal möödus laus puhkuse all kuna oli pisut sajusem ja jahedam. Aga üldiselt oli super ilm sel aastal, mis võimaldas igasugust sporti teha.
Berlinis ei olnud kõige soojem aga päeval selline 14 kraadi ja päikest oli keskmiselt rohkem. Jaanusel oli super hea hotell kinni pandud ja meie kahesed toad olid superluksid (Berlin City Hostel). Reedene päev nagu ikka - kõigepealt stardinumbrite järgi, siis söök, hotell, kerge sörk ja muud naljad.
Rulluisutamine. Huvitav tunne oli minna starti. Tunne nagu läheks trenni või midagi taolist. Ei mingit särtsu või võistlusärevust. Nagu traditsiooniks saanud siis ikka oma B grupi tagantotsast starti. Väike kiiksuga mõte oli, et äkki paneb esimene grupp eest minema aga nagu selgus ... olen aastatega vist pisut arenenud ja ei mingit probleemi hoida esimestega silmsidet. Miski pärast ei tahtnud kogu sõidu vältel minna grupi etteotsa. Pisut jäi muidugi kripeldama, et magasin maha ka lõpu aga mis sellest kui olekski lõpetanud esimese 20 seas - midagi erilist ei oleks see juurde andnud sest sel aastal oli grupi aeg vähemat minutijagu aeglasem.
Õhtul jälle pastad sisse ja pikisilmi põnevat jooksu ootama. Põnevaks see kujuneski sest esmakordselt läbida jooksumaratoni on kindlasti parem kui kümnendat korda. Esimesel korral on kõik põnevam ja ilmselt juba ootad, millal võhm saab otsa või millal kramp kuskilt kimbutab. Tegelikult kujuneski nii, et pool distantsi on ikka täiesti kukepea ja isegi pissile ei pidanud minema. teisel poolel läks aga samm töntsik kuna kerge jalga silkamist hakkasid segama nii mõnedki võimalikud krmbikesed. Pöidlad pihus tuli üritada rahulikult säästu reziimiga lõpupoole tiksuda ja iga 4-5 km järel mingi geelike sisse imeda. Kui juba 30 km köitis siis oli tunne, et kohe on lõpp ja tagasi ma enam ei pööra. Ja nii läkski 37-40 km olid meie pöidlahoidjad ka veel rajal ja lõpp tuli sisuliselt selg ees vastu. Aeg 3.37.22 oli päris hea tulemas! Arvestades treenitust :-)
Hea fiiling ja mõnusad kanged jalad sai ka mõneks päevaks!
Seltskond oli taas äge ja Saksapärases kõrtsus õhtune tants tegi ka olemise toredaks.