Sõit läbi Läti kulges lustakalt ja ilma eriliste vahejuhtumiteta. Mängisime lastega sõnamängu ja sai palju naerda. Pulli sai aga Leedus, kus pollarid võtsid rajalt maha külas nimega- Ramygala. Täiesti kogemata enne küla lõppu sai juba proovitud kiirendust ja nii see 84 km/h käes oligi. Õnneks jõudsin pidurdada ka ! Trahvi suurus peaks olema 400 Litti (pisut alla 2000 EEK). Sellest väiksest vembust ei tohtinud häirida ja põrkasime Kaunasesse, et tuju tõsta. Leidsime ühe järvekese ja jee - esimest korda sellel aastal ujuma (Markol muidugi). Vesi tapvalt palav sest ilmgi oli juba 28C. Ka Leedus on ilusaid naisi.
Uuesti teele ja juba 16.00 olimegi Poolas. Augustovis olid mingid linnapäevad. Seal me peatusime , sõime kohalikku jäätist ja nautisime lihtsalt melu. Jenniferi kommentaarid selle peale - Poolas oli väga lahe sest ükskord, kui me käisime jäätist söömas siis lasime liugu ja liumägi oli seline, kus sai pot-pot allalasta sest seal olid künkad peal.
Sõitsime kuni jõud rauges ja enne Warssavit keerasime telgid suvalisse kohta ning jäime rahulikult unne. Kokku läbisime 860 km. 12 tundi sõitu ja keskmine kiirus kõigest 60km/h.
Lastel oli kolm põhitegevust: mängisid, magasid või siis sõid. Loomulikult tekib siis vajadus ka omi asju ajada - see häda ei anna häbeneda.
Teine päev
Ärkasime varakult sest soov oli jõuda juba Tsehhi. Kell oli 6.00, telk kokku ja täiskäik edasi Warssavi suunas. Lahe oli see, et kella tuli tunni jagu nihutada ja algul ei saanud aru - mis toimub ?! Isegi Warssavist lõuna 
poole on teed kaetud kiirteega aga ... iga paari km tagant jälle 70 märk või siis valgusfoor jalakäijate pärast. Poola on ikka suur ja lai sest ka lapsed peale ärkamist küsisid lõpuks - kas me ikka oleme veel poolas ? Tegelikult oli läbitud alles pool Poolat. Enne poolast väljumist (Jelenia Gora kaudu) pidi tegema ühe tankimise (21 liitrit hinnaga 22.80 EEK).
Peagi hakkasid kaugelt juba paistma ka mäekesed ja ärevus sees jõudsimegi Tsehhi.
Infot Tsehhi kohta: http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/czechrepublic/index_et.htm
Algul arvasin, et mäed on suuremad aga ka need künkad 1000 meetrised avaldasid pisut muljet. Teed läksid aina siiru viirulisemaks ja kohe piiri äärest Harrachovist avastasime ühe koha, kus tegime ka ujumise ja lõbustuse peatuse. Nimelt oli tehtud bobisõidu suve rada. Lastele avaldas see kindlasti rohkem lõbu. Sinna kohta tasub minna.
Peale selle küla lõbustuste tutvumist asusime teele - otsides ujumiskohta sest kraadid olid juba üle 30- ne. Seiklesime ja küsisime infot kuid mida ei leidnud oli ujumise koht. No on tegelased need tsehhikad - nad vist ei tea, mis naaber külas ka toimub ...
Lõpuks sõitsime ja ... maandusime telklasse Jabloneci külas jõe ääres. Polnud kõll väga super koht aga sai rahulikult pesta ja ... Muidugi lapsed ujusid jões. Päeva kokkuvõtteks olime sõitnud 573 km. Tegime esimesed tsehhi õlled ja pugesime põhku magama.
Kolmas päev
See mis ei alga hästi lõpeb ... meil ikkagis suurepäraselt. Pagana Liberec - oli teine nii lähedal ja mõtlesin minna korra läbi, et teha sellises suusakeskuses ka mõned rulluisu ringid aga ... mida ei leidnud oli rulluisu rada. Isegi peale küsimisi ja jjuhatamisi ekslesime aga ikkagi tulutult. Kaks tundi vähemalt ajakadu ja mõtetut tegevust. See selleks. Igaljuhul järgmine koht nimega Docsy - tasub ära käia. 
Nimelt ilus järv, ilusad palmid randa toodud ja atraktsioonid. Peab ainult järve äärde õige nurga alt lähenema sest suure järve ümber on igasuguseid kohti aga meie sattusime tõesti vingesse paradiisi.
Ujusime , päevitasime ja mõnnasime niisama. Isegi uut ja vana sai tehtud. Õhtu jõudis peagi kätte ja suundusime järgmisse kohta nimega Kurtna Hora - paljukiidetud koht aga meile ei avaldanud väga suurt muljet. Depressiivne väikelinn, kus sõime küüslaugu juustusuppi ja kogesime ääretult kehva teeninduskvaliteeti. Õnneks oli veel üks pood lahti , kust krabasime arbuusi ja läksime otsima telgiplatsi. Selle leidsime kohe linna külje alt - panime telgid püsti õuna istandusse. Hea ja vaikne kohake, kus mõned jänesed silkasid ringi.
Kokku sõitsime sel päeval 260 km
Neljas päev
Selle päeva eesmärk oli Kurtna Hora kondikiriku külaskäik ja siis kohe suund Prahhasse. Lastel muidugi shoppamine. Kirik Kurtna Haoras ei pakkunud isegi Signele pinget - mulle piisas ka väljastpoolt vaatamisest.
Prahas sattusime esimese asjana sissesõidul shoppingu keskusesse. Esimene külastus IKEA-sse ja kuidas muidu - ikka pidi midagi ostma. Trina träna ja muidu kasulikke asj nagu näiteks garderoobi süsteemi püksihoidja. Seda kõike selleks, et Signe ei saaks mu pükse ära kortsutada. Paari tunniga saime hakkama ja läksime kõrvalolevasse poodi - no pagan sellel keskusel polnud otsa ega äärt. Lõppu me ei jõudnudki. Kõhud tühjad pöördusime tagasi IKEA-sse, kus täitsa hea kodune toit:-) Peale seda võtsime suuna kesklinna, et näha vanalinna võlu. Ilusad hoolitsetud majakesed ja õllekad järjest reas aga rahvast oli küll liialt palju. Ilma kaubanduseta ei saanud ka kesklinnas hakkama - Britsit ostis täpilised kingakesed - viimane mall, nagu ta väitis.
Paar negatiivset asja, millega tuli harjuda: 1. Teeniduskultuur pole see, mida ootaks. Kui mokaotsast "Hellou" tuleb on hea aga naeratust pole mõtet loota. 2. Keelte oskus on neile sama mitteolulise tähtsusega nagu minule. Käed jalad appivõtta saab muidugi hakkama.
Lapsed linnatuurist väsitatud - panime Karlovy Very poole ajama. Pisut enne linna leidsin GPS-ist järve, kus saime ujuda ja pisut edasi paigutasime ühe tundmatu sõduri põllu peale ka telgi püsti. Jälle sõime enne 10 kõhu korralikult täis ja pugesime põhku.
Päeva kokkuvõtteks 230 km - suurim kiirus 152 km/h
Viies päev
Päev algas varajase ärkamisega. Tundsin ... õhus oli rulluisu sõidu lõhna. Läksin kohe vaatama naaber külla kas saab või ei saa ... aga ei saanud. Leidsin küll raja kuid see rada lõppes otsaga orus. Salt allasõites oleks ma kündnud pooled puud üles enne, kui pidama oleks saanud. Lõpuks ajasin ka reisikaaslased maast lahti ning tegime järjekordse hõrgutava hommikusöögi. Kodusest vorstist paar võisaia, tomat peale ning nii see kõht täideti.
Asusime teele. Ühes huvitavas Tsehhi külakeses pidime kiirelt pidurit vajutama - vau sattusime PAVLOVI külla. Loomulikult ei saanud jätta pildistamast.
Karlovy Vary - ei selline ta küll ei saa olla - olid esimesed emotsioonid. Ühel hetkel peale ekslemist ja parkimiskohta otsides - mida ma näen - rulluisutaja. Pühkisin silmi - ei olnudki uni!
Kohe ise ka uisud alla ja ringe nühkima. Konkurents oli pisut nõrka ja seega piirdusin täpselt tunniajase sõiduga. Kokku tuli 24 ringi - Signe muidugi päevitas samal ajal ja lapsed sulistasid vees. Jenni sai trenni teha , kui jooksis minuga kaasa juua pakkudes.
Peale lahedat sportlikku pingutust suundusime taas kesklinna poole. Vot nüüd leidsime õige koha. Lahe korras linnake, maitsesime otse kaupluses küpsetatud Karlovi küpsised ning külastasime väikseid shopinguid. Lapsed olid ka suurepärased ja said purskkaevudes ennas jahutada. Loomulikult tegime ka juba esimesed suuremad õlleostud ja niksi - näksi. Seekord oli kord siis korralikumaks ööbimiskohaks. Ei läinudki palju aega, kui leidsime sellise korraliku basseiniga koha. Lastel muidugi lusti kui palju.
Kuues Päev
Ärkasime jälle varakult - ei saa ju head puhkust raisku lasta. Olin poes kella 8 ja ostsin värskeid saiakesi. Kõht täis kohe basseini ujuma. Peale sellist mõnusat kümblust ka mõned rutiiniks saanud sportmängud nagu - telgi kokkupanek. Ja nüüd suund Saksamaa poole. Signele koitis silme ees mingi kindlus, mille vaatamise eest pidi välja käima 15 EUR-i. Vaade kindlusest ja mäest oli muidugi päris vinge. All lookles mõnusalt suur Elbe jõgi ja hoonetes oli näha Saksa sõjavarustust. Samuti ei saanud jätta maitsmata bratwursti - tõeline saksa maiuspala. Ja kujuta ette - hakkas vihma tibama. Tead - väsinud olime ! Mõtlesime kodu poole panna minema või siis minema panna. Ühesõnaga peatusime alles Poolas, kuigi meeletult otsisime saksa shopingu keskus kuid ei jäänud meie vaatevälja ning enne südaööd tegime McDonaldsis ühed eined - peale seda veel paar tundi sõitu ja siis tudusime kella 5-ni.
Sõit jätkus läbi Poola.
Seitsmes päev.
Kerge uni oli silmas aga koduigatsus juba suurem kui miski muu. Peagi tegime paar kohvi lonksu ja see andis vürtsi või vurtsu juurde. Juba kell 11 ületasimegi Poola piiri ja taas suund Kaunasesse, et paar tundi päevitada ja supelda. Seekord ei sattunud aga järveke meie vaatevälja ja põrkasime hoopis ostukeskusesse. Lahe - suur akvaarium, mis täidetud haidega ning mõnus lõuna Hesburgeris - oli jälle kohustus suunata autonina Eesti poole. Bridgit muidugi elab juba sünnipäevaärevuses , paika sai pandud menüü- Mõtlemisainet jagub veel mängude väljanuputamiseks.Ülejäänud teekond sujus viperdusteta ja pisut igavalt. Kokku sõitsime jutti peaaegu 1800 km
Reisi kokkuvõtteks: Kokku läbitud 3630 km
Leedus maksis diisel 4,22 LIT (20,25 EEK)
Lätis maksis aga 8,49 LAT (18,85 EEK)
Poolas maksis 22,85 EEK
Tsehhis 34,40 TSH (22,40 EEK)
Esimene päev
