Kui esitatakse küsimus "kuhu ma Teile shampuselaua teen" Prrrr. - selliseid asju tehakse võibolla vanakest juubelitel aga mitte minu sünnipäeval.
Kõige rohkem kardan, et mind maetakse ka ükskord tavapäraselt - ka seal peab saama pulli :-) aga nüüd asja juurde ...
Innovatsiooniaastal jookseb vahel mõte lennukalt või siis isegi liiga lennukalt. Ühesõnaga ... ühel ilusal linnulaululisel päeval tekkis tahtmine teha pulli. Mõeldud tehtud nagu ikka minu puhul !
Pull !!! Kõlas lahedalt aga veel lahedam oleks kui saaks "Lehma lüpsta" !!! Jäi ainult korralik tõu kari kokku ajada ja siis hakata nautima kogu seda tsirkust.
Kes tulid ilmselt ei pea kahetsema ?! Tsirkust sai kogu raha eest :-)
Näiteks soovisin päriselt saada lehma ja korraldada väike lüpsivõistlus aga ... lehmad pidid olema õrna hingega loomad. Ilmselt nagu naised aga ega neid mehed mõistagi alati.
Mis siis ikka programm sai väikseid täiendusi ja muudatusi pidevalt - loomulik asi innovatsiooni aastal. On ju igav kui kõik oleks mustvalgelt kirjas ja näpuga ainult järge vaja vedada.
Aitäh siinkohal veelkord Marjule, kes aitas pidu juhtida.
Aga nüüd asja juurde ja pisut ühest vahvast päevast.
Teemaks sai valitud parimatest parim ehk kõigil tuli nii füüsiliselt kui moraalselt kehastuda kolhoosnikeks. Minu arvates super hästi kukkus see välja - vaadake pilte!
Põnevuse ja mänguilu loomiseks moodustasime kolhoosid "Võit"; "Sõprus" ja " Edasi".
Nüüd siis stsenaariumist:
Miks pidu pidi algama nii vara ... muidu ei jõuaks 24 tunniga kogu actionit läbi mängida ja samas "Linnamäng" vajas pisut ka publikut. Arvestades Võru linna ei oleks õhtul 6 ajal enam ühtki hingelist liikumas.
Niisis saatsime erinevad kolhoosid oma 20 taustapildi otsingule - ise samal ajal tõttasime Marjuga Heinakasse, et järgmist stsenaariumit paika panna ning vajalik oli ka suitsuahju ning shaslõkis tuli alla teha.
Kui lapsed 15.40 juba kohale jõudsid vaatasin küll , et ei saa olla - seasabadki polnud veel suitsuahjus. Appi! kas ma andsin liiga väikse marsruudi aga õnneks tegid lapsed väikse ringi.
Buss oli vägev - sõitsin sellisega alates 1 klassist iga laupäev peaaegu maale vanaema juurde Obinitsa kanti.
Bussiga kimasime siis Võhandu kolhoosi - nüüd oli ta muidugi teise nimega ...
See plaan tekkis peale seda kui päris lehma keegi ei lubanud lüpsta. Kolhoosis sai kopsud tõmmata värsket maalõhna täis ning korralikku emaste karjagi sai vaadata. Korralikud töökad linnamehed haarasid töövahendid kätte ja tõukasid lehmadele heinagi ette. Aga seda kõike on parem vadata videost.
III- Uuesti bussi ja sõit jätkus peokoha poole. Selleks et pead sassi ajada ja et asi segasem oleks, siis mitte keegi ei tohtinud teada, kus pidu toimub.
Seepärast ka peokohta lähenesime Uue Saaluse kaudu ringiga. Võibolla isegi liiga suure ringiga sest, et asi lõbusam oleks mängis ka X faktor veel ühe vingerpussi. Mul muidugi tuju tõusis ! Täitsa pull - kaldusime rajalt kõrvale ja sattusime sinna kust alustasime.
Nüüd ma tean - maakera on täitsa ümmargune! Alati jõuad sinna kust alustad :-)
Uue katsega hoidsin koguaeg vasakule ja nii me sirgjoones mäkke tõusimegi.
Kuna meie seas oli mittesportlasi, siis arvestades tigedaid nägusid (eelkõige Signe - seda on ka pildil näha) jätsin "Liba majakese" juures plaanitud osa vahele ja tõttasime laua taha jalgu puhkama.
Aga mitte kauaks sest ees ootas midagi veel huvitavamat ...
Vot siin tundsin küll, et oleks tahtnud osaleda ja aga ma oleks ... oh mind moraalitut.
Tüdrukud ärasaadetud vaatasime linnamängu stsenaariumi läbi.
Siin ei saanud olla kahtlust, et kolhoos "Võit" kindlustas oma nime ja väärikust.
Naiskolhoosnikud olid vinged - lillelised kleidid on ikka lahedad!
"Rula team" - nagu Venda seda nimetas püsis üleval silma looja
Mina läksin tuttu, kui kukk kires, et triksis traksis olla jälle paari tunni pärast.
Vabandame aga teksti ja parimaid kilde lisame täiendavalt üsna pea juurde.
Seniks mõned videoklipid - ainult häälega vaatamiseks !!!