Millest küll kõik algas? Kas meie elu polnud niigi juba põnev? Nagu öeldakse: kus on sinna tuleb juurde ja kes teeb - see jõuab.Bridgiti meelekindlusega sai tema unistus ühel hetkel tõeks. Peaaegu 6 - kuud otsisisime endale väikest beebit! Ühel ilusal päeval oligi Facbookis postitus, et meil nüüd sündis ja täiesti võimalik valida endale üks tore perekonnaliige - tervelt 9-kutsika seast.
Meie lapsuke sündis siis 14 märtsil 2013 aastal. Soovisime juba esimestel päevadel näha ja õnnestuski ca 10 päeva peale sündimist oma lemmik välja valida.Esialgu ei olnud isegi kindlat valikut kas poiss või tüdruk. Siiski tegime otsuse, et kumbki meist nii kiirelt vanaemaks või vanaisaks ei soovi ja seega valisime poisslapse.
Veel tuli kannatada 2 ja pool pikka kuud enne kui lapsuke meile loovutati.
1- päev (see oli 21 mai) olime me selleks päevaks valmis. Koju tõime me siis beebi koos Signega ja kui autoga olime jõudnud Nõmme keskuse juurde hakkas pihta hull hädakisa. Kisa, mis oleks summutanud kiirabi või politsei sireeni. Õnneks polnud koduni väga pikk sõit ja kohe kui toas mõned tutvumisringid tehtud oli kõik taas rahulik. Esimene öögi möödus suhteliselt rahulikult, kuigi terve esimene nädal käisime ka öösel ühel pissiringil.
Kuidas siis nime valisime?
Nimevalik ei olnudki lihtsate killast. Nimekiri variantidest oli küll piisavalt suur ja pikk kuid valikusse sõelusid ikka Hugo, Bruno ja Happy. Kuna plikadel olid koolivennad Hugo ja Bruno siis valisime oma õnnelikule poisile nimejs HAPPY!Meie poisil on ikka tõsine iselooma aga Beaglitel ongi omad instinktid ja jahti nad ilmselt oskavad pidada. Kui Happy midagi suhu võtab siis meelsasti alla kugistab ja naljalt kätte ei anna. Küll on ta söönud vorsti maitselisi kilekotte ja muid põnevaid asju.
